Eile andsin kodukandis oma esimese fotokoolituse. Rääkisin Karla küla aiandustalude korraldatud Lillerallil lillede pildistamisest.
Kuna aiahuviliste seltskond oli kirju ja erineva tasemega alustasin A-st ja B-st ning katsusin teha nii, et jutt sobiks ka kompaktkaamera omanikele. Et kohapeal näitliku materjali kasutamise võimalust ei olnud, panen koolituse slaidid (Klikka linki, lae alla ja paki lahti. Slaidid on pdf-failina.) ja näitliku materjali koos kommentaaridega sellesse postitusse.
Mainisin koolitusel ja kordan ka siin üle, et lilled ei ole minu spetsiifiline huviala. Kuna elan maal ja mulle vahel lihtsalt meeldib kaamera jalutama viia, siis on ka mõned lilled kaadrisse sattunud. Lisaks kõpitsen vähehaaval majaümbrust ja dokumenteerin vahel, mis peenardes toimub. Kolmandaks põhjuseks lilli pildistada on naisteajakirja Mari aiarubriik, mida ma toimetan ja kuhu lugude tarvis pilte teen. Nii et see, mida ma jagan on lihtsalt vähene elu jooksul kogunenud üldine fototarkus.
Selle pildivalik sai siia illustreerimaks mõtet, et enne nupule vajutamist võiks teadvustada, kas meid huvitab üldplaan – maastik, taimede grupp või üksik õis. Samuti leiab siit rõhutatult staatilist, tsentraalset kompositsiooni. Ja kui meil mõlgub meeles mõni pildilugu, siis tasuks pildistades hoolitseda selle eest, et leiduks nii detaile, keskplaani kui üldisi kaadreid.
Kompositsiooni teemas oli juttu kuldlõikest, mille olemuse avamisega ma toime ei tule, kuid praktikas on mu meelest piisav ka teadmine, et selline asi on olemas. Fotograafias kasutatakse laialdaselt kuldlõike printsiibist tuletatud kolmandiku reeglit, mis lihtsustatult soovitab mitte paigutada foto peamist objekti/subjekti pildi keskele, vaid kuhugi kolmandiku peale. Pildi komponeerimisel on abiks ka geomeetriliste kujundite, korduste ja mustrite tähelepanemine.
Lisaks sai mainitud, et diagonaalid tekitavad liikumise muljet ning et staatilisel kompositsioonil ei ole iseenesest ju ka midagi viga, kui see on taotluslik.
Lühidalt puudutasin pildi tekitamise peamisi muutujaid: ava, säri ja ISO. Rääkisime “õigest” säritusest: millistel juhtudel seda on tarvis. Näiteks pildipaar, mis on tehtud mõnekümnesekundise vahega, kaameras erinevalt säritades ja pisut muutes kaamera nurka (valgusallika suhtes).
Ava puhul tuli jutuks teravussügavus – kuidas ava kinni või lahti keeramine pilti muudab ja kuidas lahtist ava kasutades objekti taustast eraldada.
Et head näited said otsa, leiab ülejäänud märksõnad slaididest.
Tänan kõiki koolitusel osalejaid ja ka teisi, kes viitsisid selle postituse läbi lugeda!
Toidufoto sinu ettevõttele! Toidufotograaf Katrin Press, Harilik Pliiats OÜ
