Teate, ma ei osanud vist siiani sparglit maitse poolest vääriliselt hinnata. Igatahes ilmutus tabas mind alles pärast selle salati söömist.
Oma Maitse aprillinumbri eelreklaamis vist on juba välja hõigatud, et juttu tuleb ka sparglist. Seda teemat kavandades murdsime toimetuse naistega pead, et miks spargel ikka peab nii kallis olema. Sellele küsimusele püüdsingi oma loos vastust saada. Siis ma veel ei kuulunud sparglikummardajate leeri. Olgugi, et mul vanema põlvkonna pärandina akna all lillepeenras korralik suur taim kasvab ja ma sellelt juba kaks aastat saaki olen koristanud. Või noh, just sellepärast see lugu mulle usaldatigi, et mul isiklik huvi ja väike kogemus ka. Lillepeenraasukast saab lugeda siit ja siit ka.
Igatahes tuulasin Interneti avarustes ja vestlesin ka Eesti ainsa tõsise sparglikasvatajaga, Uus-Kongo talu peremehega. Minu protest kalli hinna vastu sai murtud. Küll aga sain veel kinnitust, et seda tasub endal kasvatada selleks, et just hooajal värsket ja omamaist nautida. Pole see vaev nii suur ühti. Kui taim juba korralikult juurdunud, pole muud kui kord-paar päevas võrsed kokku korjata.
Alguses oli jutt, et teen mõned retseptid ka loo juurde, aga siis mul jooksis muude asjadega veits kokku ja retseptid tulid mujalt. Kuna aga olin kaubandusest endale siia maale varu juba soetanud, premeerisin end kevade alguse puhul ülimalt maitsva salatiga.
1 ports
väike peotäis sparglivõrseid
100 g Halloumi juustu
peotäis rukolat
Salsa jaoks
10-15 musta oliivi
1/2 sidrunit
väike peotäis basiilikulehti
2 sl oliiviõli
1 tl mett
pipart
Salsa jaoks fileeri 2-3 sidruniviilu ja lõika viljaliha õrnalt väikesteks tükkideks. Ülejäänud sidrunist pigista välja mahl. Eemalda oliividest kivid ja haki oliivid peeneks. Samuti haki basiilik. Sega kokku sidrunimahl, mesi ja oliiviõli. Ühenda kaste ja salsa hakitud komponendid.
Keeda sparglivarsi 2-3 minutit soolaga maitsestatud vees. Kui on valmis, tõsta välja ja jahuta.
Tükelda juust. Kui on selline võimalus ja viitsimist, grilli Halloumi pealt pruunikaks. Laota rukola taldrikule, tõsta peale sparglivõrsed, juust ning ohtralt oliivi-sidrunisalsat.
***
Marcel Proust olla kirjutanud: “Asparaagus muudab minu pissipoti lõhnaõlipudeliks.” Kui salat söödud, tulge tagasi ja rääkige, kuidas oli!
Muide, spargli mõju sööja uriinile on täheldatud juba ammu. Enamik inimesi seda lõhna siiski ei tunne. Kahtlustati, et osa inimesi seedib sparglit kuidagi teistmoodi, nii et nende uriin ei lõhna pärast spargli söömist. Alates 1950. aastatest on seda teaduslikult uuritud, kuid alles 1989 selgitati välja, et kõigi sparglit söönud inimeste uriin on ühtemoodi lõhnav, kuid kõigest 22% inimestest on geen, mis võimaldab seda lõhna tajuda.
Veel üks võimalus end erilisena tunda! :)
Aga mis minu asparaagust puudutab, siis juba kolmandat aastat järjest pole ma julgenud teda liigutada. Ikka kasvab ta mul selle koha peal, kust lumi kevaditi kõige enne sulama hakkab. Väetist pole, vaeseke, ka saanud. Mõtisklen uute ja vanade teadmiste valguses, et kotitäis rammusat aiapoe mulda miksitud kanasõnnikuga ei tohiks talle ka kevadisel ajal liiga teha. See on praegu vist kõik, mis tema heaks teha saan. Pluss umbrohtude (loe: kannikeste ja tulpide) teisaldamine.
Uued uudised juba varsti!
