Keedetud ja praeahjus seenekastmega üleküpsetatud haug.
Mul ei olnud täna vähimatki kavatsust midagi erilist süüa teha ega kirjutada/pildistada. Külmkapp oli nii tühi, et terve eilse päeva toitusime peaasjalikult minu magusakatsetustest. Fakte moonutamata, ent samas kõrvalisi isikuid asjasse segamata tuleb mainida, et selle roa valmistamine ei olnud minu idee. Retsept otsiti mulle Toidutarest välja ja mul jäi üle ainult tõdeda, et kõik vajalik on olemas: haug sügavkülmas, seenevarudki täienenud.
Vaja läheb:
1,5 kg haugi
300 g puravikke vm metsaseeni
200 ml hapukoort
200 ml valget veini
60 g rasva
20 g võid
1 tl jahu
paprikapulbrit
pipart
soola
Valmistusviis
1 Kala puhastada, eemaldada luud ja lõigata 5-ks suureks või 10-ks väiksemaks tükiks. Hõõruda soolaga, panna koos pea ja selgrooga keedunõusse, valada juurde vein ja hautada vaiksel tulel kaane all.
2 Seened puhastada ja lõigata õhukesteks viiludeks.
3 Kuumas rasvas pruunistada hakitud sibul, lisada seened ja kuumutada pidevalt segades läbi.
4 Puistata peale paprikapulbrit, võtta tulelt ja maitsestada soola ning pipraga.
5 Jahu kuumutada võis, valada peale kalaleem ja keeta läbi.
6 Lisada seened ja pool hapukoorest ning keeta vaiksel tulel 10 minutit.
7 Hautamisnõu määrida rasvaga, valada põhjale veidi seenekastet, panna nõusse kalatükid ja valada ülejäänud kaste ning hapukoor peale. Panna 15 minutiks praeahju.
Haugi panin külmunult patta ja valasin veini peale. Peale üles sulamist jõudis ehk veerand tundi keeda, kui paja kõrvale tõstsin, et keeduplaati sibulate praadimiseks vabastada. (Kolimisest saati olen õppinud läbi ajama ajutise, teisaldatava, ühe keeduplaadiga minipliidiga.) Puravike asemel olid mul kuuseriisikad ja ega ma nende kogust ei mõõtnud küll. Et kala oli alguses külmunud, ei saanud ma seda soolaga maitsestada, sestap tegin seda enne ahju panemist. Ja kuna esialgne keetmine ei kestnud võibolla piisavalt kaua, lasin kalal ahjus mõnuga podiseda. Vahepeal õnnestus mul muude toimetuste tõttu kartulid sodiks keeta ja nii päästis olukorra nende pudruks tampimine.
Niipea, kui olin esimese ampsu võtnud, sain aru, et ei pääse täna kirjutamisest. Sügav kummardus näitleja Peeter Kardile, kelle retsepti järgi toit sündis. Pildi tegin täiesti ilustamata sellest, mis endale taldrikule olin tõstnud ning mis pärast seda veel potti jäi. Süües mõtteid mõlgutades jõudsin veel ühele järeldusele: blogima ajendab muu hulgas ka see, et mulle ei meeldi üksi süüa. Kuidas ma saaksin jätta sellised maitseelamused jagamata…
Inimestele, kellele ei meeldi üksi süüa, asugu nad Antslas või Aberdeenis, on valmimas nutikas netikeskkond Eat With Me, mis tahab aidata tuua toiduhuvilised maailma eri paigus laua ümber kokku. “Eesmärk ei olnud mingit uut internetikeskkonda teha lihtsalt online olemise pärast, vaid just julgustada inimesi päriselus kohtuma,” ütles idee autor, Melbournes elav eestlanna Liisa Triin Vurma. “Projekt algas suure uurimustööga, mida inimesed vajavad. See on eriti mõeldud üksikutele linnainimestele, ja mina olen üks neist, eks sellepärast oskasin kõige paremini neid vajadusi näha. Huvi saidi vastu on juba palju suurem kui ma oleksin osanud arvata.” Praegu saab tutvust teha lehekülje tööversiooniga, kuid valmimiseni pole enam palju jäänud.
