Hiljuti oli toidublogijatel meeldiv võimalus tutvuda nüüdisaegse lähenemisega soome köögile. Alates 12. jaanuarist on restoranis Kaerajaan külas Helsingi üks parimaid restorane – Aino.
Toiduhuvilised ei saa pilku taldrikult. Foto: Lauri Laan
Tegemist on vastukülaskäiguga, sest Kaerajaan oli oma räimemenüüga eelmise aasta oktoobris Ainos. Sobivamat partnerit meie Kaerajaanile oleks Helsingist raske leida. Koostöö sujus ootuspäraselt kenasti. Kuigi Silakkamarkkinat on üks vanimaid järjepidevaid üritusi kogu Põhjamaades, ei leia räime ka Helsingi restoranide menüüdes nii sagedasti, kui võiks. Kaerajaani räimemenüü sai kohe populaarseks ja seda pakuiti restoranis edasi ka hiljem, kui eestlased olid juba lahkunud.
Aino asub otse Helsingi keskel Esplanaadil ja pakub Soome toorainest valmistatud ja traditsioonidel põhinevat menüüd. Nime on restoran saanud rahvuseeposest Kalevala, milles kaunis neid Aino valib vabasurma, et mitte abielluda endast palju vanema Väinamöisega.
Erinevalt suuremast osasast tipprestoranidest pakub Aino toidu kõrvale valdavalt õlut. Nii olid ka nende menüü tutvustusel joogid valitud Saku Õlletehase sortimendist ning roogade maitsmisel püüdsime hinnata ka jookide sobivust. Saku müügijuht tegi teemasse ka väikese sissejuhatuse ja rääkis õlle pruulimise põhitõdedest ning selle sobitamisest toiduga. Saime teada, et joogipoolise roogadega kombineerimisel on kolm põhimõtet: harmoneerimine, vastandamine ja toidu maitse võimendamine. Samuti, et õllede seast on täiesti võimalik veinidele võrdseid vastaseid leida. Pisut äärmuslik näida, aga väidetavalt võiks klaasikese vahuveini asemel pruukida ka nisuõlut. Muigama pani fakt, et õlu on tegelikult veinist, mahlast ja paljudest teistest jookidest väiksema kalorite sisaldusega, nii et vats paisub ikka vaid siis, kui liialdustesse kaldutakse.
Aino peakokk Ali Suviala jagas menüü kohta selgitusi, enne kui kööki kadus. Eelroaks pakuti pardifileed viigimarja-ürdisalatiga (8,60 eur) ning sinna juurde Saku nisuõlut “Valge”. Teadjamad laudkonnas kommenteerisid, et “Valgega” on Saku õllemeistrid nisuõlle olemusele küllaltki lähedale jõudnud.
Madalal kuumusel küpsetatud pardifilee oli seest tumeroosa ja väga mahlane. Foto: Lauri Laan
Põhiroog võlus lihtsusega. Õlles hautatud tallekoodi lisandiks olid koores hautatud juurviljad (10,50 eur) ja ei muud liigset. Mõtlesin, kui keeruliseks me enamasti nii enesele toiduvalmistajana kui sööjatele toeka liharoa muudame, kui sinna juurde nii kartulit kui mitut sorti salatit pakume. Saku “Punane” prae kaaslasena oli mõnusalt magus ja karamelline.
Minu enda jaoks oli kõige suurem üllatus, kui hästi haakus datlikoogiga (4,50 eur) õigel temperatuuril ja dessertveiniklaasist serveeritud Saku “Porter”.
Datlikook olla soomlaste toidulaual olnud juba niivõrd kaua, et seda sobib ka rahvusrestoranis pakkuda. Foto: Lauri Laan
Aino menüüd pakutakse Kaerajaanis kuni 13. veebruarini. Kolm käiku koos tellides on hind 20 eur.
Käesoleva aasta jaanuaris-veebruaris saab hea toidu austajatel olema päris mitu võimalust eheda Põhjala toidu maitsmiseks. Külla tulevad järjepanu mitu restorani erinevatest Skandinaaviamaadest. Juba ülehomme, 19. jaanuaril, saabub Tallinna mullu Soome Aasta restoraniks valitud Juuri, mille huvitavaid toitusid saab maitsta restoranis Sfäär. Õige pea tutvustab ennast restoranis Ö Soome kõige uuem Michelini tärniga restoran Luomo. Siis on järg Kopenhaageni ja Oslo restoranide käes.
Restoranide vahetus toimub MTÜ Maitseklubi programmi Eesti Maitsed raames. See programm tutvustab Eestit, kui hea toidu maad ning propageerib toidu valmistamist kohalikust toorainest, samuti korraldab 50 Eesti parima söögikoha valimist.
