Ühel toredal päeval lasin jänesed toiduga möllama ja tulemuseks oli palju maitsvat porgandist. Alustuseks ühed lihtsad ja nämmad muhvinid. (Ideepoeg Nami-namist.)
Kogus: 12 tk
Koori ja riivi peenelt 1 suur porgand. Vahusta 100 g võid 1,5 dl pruuni suhkruga. Lisa ükshaaval vahustades 2 muna. Sega omavahel 2,5 dl nisujahu, 1 dl täisteranisujahu, 1,5–2 tl küpsetuspulbrit, 0,5 tl soodat, 1 tl vanillisuhkrut ja näputäis soola. Sega riivitud porgand kuivainete hulka ja 1 dl 35% rõõska koort võisegu hulka. Vala mõlemad kokku ja sega läbi. Jaota tainas muhvinivormidesse ning küpseta 225-kraadises ahjus umbes 15 minutit.
Glasuuri jaoks hõõru ühtlaseks 200 g toorjuustu, 125 g tuhksuhkrut ja 2 sl sidrunimahla. Kata jahtunud muhvinid glasuuriga ja kaunista jõhvikatega.
2 comments
Tere! Ma ei hakka nime ütlema, olen üks tüüp 90ndate ajakirjandusosakonnast. Mulle meeldib lugeda häid blogisid. See “nii külm” on eriti lahe postitus, mulle väga meeldib. Lause: ” Sellegipoolest, hetkest, mil olin endale just kruusitäie kokku seganud, sügavas rahus köögis istusin ja aknast välja vaatasin, kuni tänaseni, olen selle kombinatsiooni peale palju mõelnud ja üht-teist enda jaoks uutki teada saanud.” oleks nagu directly mõne Bullerby lapse sulest, kes on vahepeal suureks saand, millegipärast tundub, et keskmisest majast :)
See postitus paneb mind mõtlema, et kirjutamisoskust saaks hästi arendada, kui lähtuda sellisest täiesti oma vaatepunktist. Nii armas on lugeda, kui keegi ostab ajakirja lennujaama letist fotoseeria pärast. Kuigi ma pean ütlema, et mulle see seeria väga ei meeldi, tundub, et inspiratsioon tabas fotograafi pärast psühhoanalüütilisi raamatuid pungil kapiga pihtasaamist – selline ülekontseptualiseeritud. Aga noh, see ajakiri ei saa läbinisti halb olla, kui selle seljal on nii sheff lause. Ma tõlgiks seda nii: hetkel, mil hakkad mäge liigutama, hakkab liikumine. Vaata ka: “hea tahtega võib liigutada mägesid”
Tere! Eks ma püüa kirjutamise käigus areneda. Eesmärgid on pigem pildistamisega seotud ja sageli on tunne, et ei tahakski lisaks fotole enam midagi pliiatsist välja imeda. Või kuidas seda nüüd moodsal ajal peaks ütlema: klaviatuurist välja taguda? Mingi muinasjutumaailm see kindlasti on, mida siin sõnas ja pildis ehitan. Selleks ei ole isegi vaja Bullerbys üles kasvada :)