Jah, jälle on esimesed varred peenrast nopitud! Minu jaoks on spargel, kes ikka veel mu akna all lillepeenras elab, vaieldamatu kevadekuulutaja. Koondasin sedapuhku lisaks värsketele ideedele ka varasemad sparglijutud ühte kohta kokku, sest sellest lühikesest perioodist tuleb igal juhul viimast võtta!
Sellised nad siis on, minu selle aasta esimesed 3 vart :) Panin need kokku kodus leiduva keedumunaga, sest spargel ja muna on teadupärast lahutamatud. Ja tegelikult saab nendest komponentidest päriselt süüa ka. Piret on ära proovinud ja mul on ka selline plaan.
MUNAVINEGRETT
Sobib lisaks sparglile ka näiteks türgi ubade ja brokoli juurde.
2 keedetud muna
peotäis siledalehelist peterselli
peotäis murulauguvarsi
1 sl Dijoni sinepit
sidruni mahl
1 dl oliiviõli
1 tl mett
1 sl (karulaugu)majoneesi
musta pipart
soola
Tükelda munad ja haki maitseroheline. Sega kausis sidrunimahl, sinep, majonees, maitseroheline ja õli. Sega juurde hakitud munad, maitsesta soola ja pipraga. Serveeri ahjus röstitud spargliga.
Onju nad väga fotogeenilised?
SPARGLI JA HALLOUMI JUUSTU SALAT OLIIVI-SIDRUNISALSAGA
Kergelt blanšeeritud sparglid võib ka grilli pealt üle lasta.
SPARGLI-SUITSUPEEKONIPIRUKAS
28 cm läbimõõduga vormi
Põhi
3 dl nisujahu
150 g võid
1 tl soola
sorts e u 2 sl külma vett
Kate
200 g sulajuustu Merevaik
200 ml kohvikoort
4 muna
soola, pipart
100 g suitsupeekonit
suur peotäis sparglit
1 Näpi jahu, sool ja või puruseks, lisa vesi ja mätsi ühtlaseks tainaks. Keera tainas kilesse ja aseta vähemalt 30 min külmkappi.
2 Tõsta sparglid 2 minutiks soolaga maitsestatud keevasse vette. Seejärel jahuta külmas vees ja nõruta.
3 Ribasta peekoniviilud ja prae pannil krõbedaks. Nõruta majapidamispaberil rasvast.
4 Lisa Merevaigule esiteks 1/3 koort ja sega vispliga ühtlaseks, seejärel lisa vahepeal segades kahes jaos ülejäänud koor.
5 Lisa ükshaaval munad ja sega ühtlaseks. Maitsesta soola ja (valge) pipraga.
6 Rulli tainas lahti ja vooderda võiga määritud vorm. Torka tainasse mõned augud ja eelküpseta 250 kraadi juures 7-10 min.
7 Vahetult enne põhjale valamist sega täidisesse peekoniribad. Viimaks kaunista sparglivartega. Küpseta 200-kraadises ahjus veel ligikaudu 30 min.
SPARGLI KASVATAMISEST (Ilmunud 2012/05 Oma Maitses)
Spargel on kevadekuulutaja, köögiviljade kuningas, gurmaanide ihalusobjekt. Objektiivseks põhjuseks pehme konsistentsi ja mahe maitse, kuid teist nii palju maagiat lisab sellele taimele lühike saagiaeg ja üpris krõbe hind.
Nimetatud põhjustel on kogu Euroopa toidusõbrad aprillis-mais justkui arust ära ja püüavad seda tarvitada nii palju ja nii erinevates kombinatsioonides kui võimalik. Kuna värske kodumaine spargel on Eestis kuum kaup ja neelatakse lettidelt tundidega, on usinamad rohenäpud ise taimed aiamulda pistnud. Paaril viimasel aastal on aiapoodides sparglitaimi näha olnud, aga mitte kauaks. Lahedamalt on saada seemneid.
Töömahukas, kuid pikaealine
Uus-Kongo talu Harjumaal on teadaolevalt Eesti ainus sparglikasvataja, kelle toodang ka poelettidele jõuab. Varasemalt Keskturul kaubelnud talu on ümber kolinud Sadama turule. Oma jao saavad ka NOP ja võib-olla Stockmann. Osa läheb otse restoranidele ja ka eraklientidele, kes on varakult tellimuse sisse andnud, räägib talu peremees Jaano Kriisa. Uus-Kongo rajas oma spargliistanduse umbes 1000 ruutmeetrile 2004. aastal. Sparglitaime tootlikuks elueaks peetakse umbes 15 aastat. Sparglikasvatust laiendada ei ole peremehel plaanis, kuna ärilises mõttes on tasuvamaid kultuure.
„Kui saak tuleb, siis valvad nagu imikut,“ muigab mees. Sooja ilmaga on kaks lõikust päevas. Õiget momenti ei tohi maha magada, siis on kaup kohe raisus – vars venib välja ja õisik läheb lahti. Kuumalaine maikuus, spargli kõrgajal, on aga pigem reegel kui erand ja siis on kõigil käed tööd täis. Pärast koristamist tuleb saak kiiresti sorteerida, pakkida, jahutada ja turustada.
Armastab päikest ja kastmist
Harilik aspar (köögiviljana spargel; Asparagus officinalis) on aspariliste sugukonda aspari perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Jah, see sama, mis vanaemal lillepeenras kasvas ja kust kimpudesse sulgjaid oksi murti. Tõsi, süüakse paarkümmet sparglisorti kolmesajast. Spargel on valgusenõudlik kultuur – pärineb ta ju Vahemeremaadest. Seepärast soovitataksegi teda istutada kõige valgusküllasemale kohale, vastasel juhul on ta vähesaagikas, moodustades peenikesi võrseid.
Parimaks peetakse hästi soojenevat, avatud, tasast või kerge lõunakallakuga ala. Spargli juurestik talub talviseid külmi hästi, kuigi tegu on soojanõudliku kultuuriga. Spargli võrsed alustavad kasvu juba küllaltki madalatel temperatuuridel (keskvööndis 30. apr. –15. mai). Kuna noored võrsed on külma suhtes tundlikud, siis öökülmad ohustavad sparglit. Noori võrseid kaitseb neile kuhjatud muld.
Spargel kuulub põuakindlate kultuuride hulka, kuid rikkalik veega varustatus on talle väga oluline. Kevadine põud aeglustab võrsete kasvu, vähendab saaki ja kvaliteeti, mistõttu tuleb sparglit hoolega kasta. Pinnasevett ja lühiajalist üleujutust talub spargel hästi, kuid on tundlik seisva põhjavee suhtes.
Kobestada sügavalt
Maa ettevalmistamist alustatakse aasta enne istutamist. Sügaval kündmisel ja kobestamisel võib saagikus suureneda kuni 10%. Koos mullaharimisega antakse ka põhiväetisi. Happelistel muldadel kasutatakse lupja sisaldavaid väetisi, leeliselistel muldadel aga happelise reaktsiooniga väetisi. Huumusvarude suurendamiseks kasutatakse sõnnikut.
Sparglit võib istutada nii sügisel peale vegetatsiooni lõppu kui kevadel enne kasvu algust. Aga konteinermeetodil kasvatatud istikuid võib istutada kogu kasvuperioodi. Taimede istutuskaugus sõltub mulla viljakusest ja kastmise võimalikkusest. Skeemiga 140 x 40 cm istutatud spargel kasvab ja annab võrseid ka üsna viletsates tingimustes.
Istutussügavus sõltub taimede kasvuajast ja mulla mehhaanilisest koostisest. Pinnapealsema istutusega spargli juurestik hakkab varem arenema. Kuid sel on ka omad puudused. Kuna uued juureosad hakkavad kasvama vanade peal, siis iga aastaga tõuseb juur rohkem mulla pinnale ja kevadiste mullaharimistööde käigus võib juuri vigastada. Liivmuldadel soovitatakse istutada 18 cm sügavusele, raskematel muldadel kuni 16 cm. Pärast istutamist kastetakse tugevasti, hoidudes juuri välja uhtumast.
Võitlus umbrohuga
1. aastal pärast istutamist on taimed väiksed ega varja eriti, seepärast arenevad kiiresti hoopis umbrohud. Sügisese istutuse taimi rohitakse juba varakevadel enne kui umbrohud jõuavad suureks kasvada. Kogu kasvuperioodil tuleb rohida 3–5 korda.
Et kiirendada noorte taimede kasvu, väetatakse juuni lõpul ja juuli algul. Kastetakse sellise arvestusega, et muld oleks 40–50 cm sügavuselt niisutatud. Põuaperioodil või liivastel muldadel on soovitav kasta kaks korda päevas.
Viimane töö istandikus enne külmade tulekut on varte eemaldamine. Varred lõigatakse maha otse mullapinna lähedalt, tüükaid jätmata. Mahalõigatud varred kogutakse kokku ja põletatakse, et kahjurid ei paljuneks. Sügiseks võivad noored sparglivarred kasvada 80–120 cm kõrguseks, hästi arenenud taimed moodustavad 6–8 vart.
Teisel aastal on hooldus põhiliselt sama, mis esimesel aastal. Hästi arenenud taimed moodustavad juba 10-12 vart, mille kõrgus on 140-160 cm.
Saaki saab koristama hakata kolmandal aastal. Saakiandvat istandust väetatakse sõnnikuga 1 kord 3 aasta jooksul. Põuasel suvel kastetakse rikkalikult ka juulis ja augustis.
Kolmandal aastal saab ühelt taimelt 3-8 võrset. Sparglit koristatakse mai algusest juuni keskpaigani, suuremad kogumised on mai keskelt juuni alguseni. Juuni keskpaigast alates lõpetatakse saagikoristus, kuna uued võrsed arenevad ainult uinuvatest pungadest, see aga nõrgestab juurestikku ja kui kogumist ei lõpetata, siis juurestik hävib. Keskmine päevase saagi suurus hooajal on 6-8 kg/1000 m2.
Koristus on käsitöö
Pleekinud sparglivõrseid koristatakse kas vara hommikul või siis õhtutundidel. Võrseid soovitatakse murda käsitsi, et hoiduda võrseid vigastamast. Vigastatud võrse kuivab või läheb mädanema, mädanik võib levida ja kahjustada ka kogu juurestikku. Võrsed, mis ilmuvad mullapinnale, peavad saama lähima 1-2 tunni jooksul koristatud – vaid nii säilib kvaliteet. Kogutud võrsed pannakse korvi, milles on niiske kangas ja varjatakse valguse eest, et vältida närbumist, kaalukadu ja värvuse muutmist. Sorteerimist ja pakkimist tehakse pimendatud ruumis, seejärel viiakse saak mõneks tunniks jahutuskambrisse.
Rohelist sparglit koristatakse, kui võrsed on 15-20 cm pikkused või veidi lühemad, kuid piisavalt arenenud. 1–2 cm allpool mullapinda võrsed kas murtakse või lõigatakse (aga ettevaatlikult, et noori võrseid mitte kahjustada). Vajalik on koguda kokku kõik võrsed, ka need, mida realiseerida ei saa (haiged, kahjustatud, liiga peenikesed). Kui seda ei tee, hakkavad levima kahjurid. Optimaalsetes tingimustes kasvab roheline spargel väga intensiivselt. Koristusega ei tohi hilineda, sest võrsed puhkevad ruttu ja nende hind langeb. Madalal temperatuuril (0,2 – 3°С) ja suures õhuniiskuses (90–95%) säilib spargel 20-28 ööpäeva.
Maitsvaim oma lihtsuses
Spargli ostmisel jälgi, et spargli lõigatud otsad on värsked, siledad ja heledad, spargel ise on mahlane ja mitte kortsus või pragunenud. Kõige paremini säilib spargel külmkapis niiskesse rätikusse mähitult.
Rohelist sparglit koorima ei pea. Valget sparglit seevastu peab tublisti koorima ja puine osa tuleb ära murda, sest valge spargli puised kiud on mõrudad. Spargel murdub surve all ise just sealt, kus puine osa lõpeb.
Spargel sisaldab rikkalikult valke, mineraalaineid (fosfor, kaalium, naatrium ja raud), C-vitamiini, A- ja B-vitamiine. Eriti vitamiinirikas on roheline spargel.
Keeda kiirelt, pistes esmalt alumise osa keevasse vette, kuhu on ka pisut soola, oliiviõli ja suhkrut lisatud. Hauta 15-20 minutit, või prae pannil 5-10 minutit, olenevalt spargli jämedusest. Spargel on valmis, kui selle jämedam osa katsudes pehme tundub.
Spargel on kõige maitsvam, kui ta on värske, lihtsalt valmistatud ja serveeritud kas külmalt või kuumalt.
• Tänapäeval kasvatakse lõviosa sparglist Hiinas. Maailma suuruselt teine sparglitootja on Peruu, kes on ka maailma suurim sparglieksportija. Suurim spargliimportija on USA, kes on ise tootmise poolest koos Mehhiko ja Saksamaaga maailma neljas kuni kuues riik.
• Spargli mõju sööja uriinile on täheldatud juba ammu. Marcel Proust kirjutas: “Asparaagus muudab minu pissipoti lõhnaõlipudeliks.” Enamik inimesi seda lõhna siiski ei tunne. Kahtlustati, et osa inimesi seedib sparglit kuidagi teistmoodi, nii et nende uriin ei lõhna pärast spargli söömist. Alates 1950. aastatest on seda teaduslikult uuritud, kuid alles 1989 selgitati välja, et kõigi sparglit söönud inimeste uriin on ühtemoodi lõhnav, kuid kõigest 22% inimestest on geen, mis võimaldab seda lõhna tajuda.
• Rahvameditsiinis kasutatakse asparit südamepuudulikkuse, maksa- ja neeruhaiguste ning podagra korral.
no comments